Prezensa Skolapios sira nian iha Indonesia no Timor Leste habelar-an dadaun hela, konta ho vokasaun rasik husi nasaun rua ne’e no ho apoiu husi relijiozu sira ho tinan boot no experiensia husi fatin sira seluk, hanesan agora dadaun iha relijiozu balu (husi Filipinas no España), nune ́e mos ho apoiu husi Provincia Betania liu husi tulun no prezensa membru Fraternidade sira Provinsial Betania nian.
Hanesan mos iha fatin sira seluk, iha ne ́e ami iha dezafiu educativu importante barak, nune’e mos ho eskola ho identidade katólica rasik, hanesan iha zona subdesenvolvidu sira konaba estrutura no kualidade edukativa. Iha labarik barak -nune’e mos vokasaun sira, dadaun ne’e- maibe ami presija la’os de’it toos nain sira, maibé atu haree ka afina didi’ak mos dizernimentu ba fatin sira no maneira prezensa nian.
Ami iha Klaridade katak servisu furak liu ne’ebe ami bele lori ba oin un’udar Skolapios mak harii Komunidade: Komunidade relijioza ida ne’ebé bele nakloke mos ba komunidade kristán Skolapia, kria mos komunidade edukativa, Komunidade humana, liu husi komuniaun ne’ebé bolu ita hotu-hotu atu haburas liu husi ami nia ministériu no relasaun sira, espesialmente, atu halo ami nia labarik estudante sira senti mos hanesan iha Komunidade. Na’i nia prezensa iha ita leet mak garante ba ami nia misaun.
Entre perspectivas sira ba futuru dadaun ne’e iha hela kriasaun Vigariadu Provinsial ba Indonesia no Timor-Leste, ne’ebé depende ba Provincia Betania. Iha Kapítulu Provinciál liu ba aprova ona estuda posibilidade ida ne’e. Konaba nee, agora dadaun ami hala’o hela reuniaun sira ne’ebé tulun hela ami atu buras ka metin iha unidade, rekoñese dezafiu sira, fahe vizaun no kritéria sira.
Ami hanoin katak importante mos atu uma formasaun sira tenki besik ba misaun eskolapia nian balu, iha sentido ida ne’e, ami konsidera importante loke ami-an ba misaun skolapia iha Jogjakarta ne’ebe hariku ami nia prezensa no formasaun.
Fundasaun iha Dili (Timor Leste), neineik fó dadaun hela ninia pasu; ami hetan ona permisu oral husi Arsebispu Dili nian atu bele continua serbisu ho ami nia kandidatu sira ne’ebé hela iha sidade no hein katak iha tempu badak ami bele iha destinasaun serbisu ministeriál nian. Maibé dadaun ne’e ami mos buka hela fatin balu, akompaña kandidatu sira no aprende lian (Portugues no Tetun).
Sustentabilidade hanesan kriteriu ida ne’ebé importante iha ami nia prezensa sira, no ida ne’e inklui aspektu vokasional, maibé mos iha ekonómiku. Klaru katak ami nia prezensa labele sustenta an rasik bainhira iha uma formasaun sira, tamba kustu no numeru, biar ho austeridade sira ne’ebé iha, no inklui mos rekursu sira ne’ebé ami buka liu husi serbisu provizória foinsa’e sira nian iha tempu feriadu, ajuda externa, nst. Maski nune’e ami nia obra edukativa sira tenki bele funsiona sein tulun husi Provincia, maizoumenos sein ajuda ne’ebé atu sustenta. Ba ida ne’e, ami komesa ona ho pasu sira; hanesan konta ho numerokontribuisaun lokál ne’ebé boot, produz ai-haan rasik no apoio boot husi Fundasaun Itaka- Eskolapios. Kona-ba obra edukativa foun sira ba oin, ami kalkula katak kriteriu ne’e tenki konsidera ho sériu.
Fatin seluk iha futuro? Sedu demais liu atu koalia ida ne’e…maibe ami hanoin hela iha zona Belu ka Malaka iha Timor Osidentál, tanba necesidade ba apoiu edukativu no atu hametin ami prezensa; ami hanoin mos iha Kalimantan, zona nesesariu ne’ebe iha señal diak ba desenvolvimentu no tanba zona ne’e mos besik Malasia, iha ne’ebé Orden (Escolas Pias) hakarak atu avansa mos ami nia prezensa foun ida; Ikus liu mak Papua Osidentál (ne’ebe dadaun ne’e Indonesia mak kontrola) ne’e mos hanesan zona nesesáriu ida ne’ebé ami iha ona ligasaun.
Biar nune’e, dalaruma dezafiu ne’ebe furak liu mak atu kria Movimentu Calasanz no buras iha leigu Kolaborador sira, hodi kria komunidade kristiana skolapia hahuu kedas agora.




Recent Comments